Kroonilise haigusega elades võib esmapilgul füüsiline aktiivsus tunduda hirmutav või isegi võimatu, kuid tegelikult on regulaarne liikumine üks olulisemaid tegevusi, mis aitab parandada oma tervist ja heaolu.
Olgu sul siis kõrge vererõhk, 2. tüüpi diabeet, erinevad artroosi vormid või vähidiagnoos, on oluline leida viise, kuidas ennast liikuma saada vastavalt enda seisundile ja võimalustele. Mäleta, et iga liigutus loeb ning vajadusel küsi abi spetsialistilt, et leida enda jaoks sobiv harjutuskava ja treeningkoormus!
Miks ma pean üldse liikuma?
Liikumine aitab:
— ennetada südame-veresoonkonna haigusi, insulti, diabeeti;
— vähendada depressiooni ja ärevuse riski ning leevendada nende sümptomeid;
— parandada meeleolu;
— parandada kognitiivseid oskusi (nt mõtlemine, õppimine, otsustamisvõime jt);
— parandada une kvaliteeti;
— parandada üldist enesetunnet;
— ennetada kukkumisi või vähendada kukkumisohtu;
— hoida kehakaalu kontrolli all;
— parandada füüsilist võimekust.
Kui palju ma pean liikuma?
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab kroonilistele haigetele ja liikumispuudega inimestele nädalas teha:
— 150–300 minutit mõõdukat aeroobset tegevust
või
— 75–150 minutit intensiivset aeroobset tegevust
— vähemalt kaks korda jõuharjutusi
— vähemalt kolm korda tasakaaluharjutusi
Samuti vähendada istumisaega päeva jooksul ning teha tihti liikumispause!
Mis tähendab mõõdukas aeroobne tegevus?
Füüsiline tegevus, mille käigus tõuseb südame löögisagedus ja hingamissagedus, kuid hingeldust ei teki, näiteks:
— Mõõdukas või kiires tempos kõnd
— Jalgrattasõit
— Ujumine
— Tantsimine
— Treeningmatil harjutuste tegemine
Mis tähendab intensiivne aeroobne tegevus?
Füüsiline tegevus, mille käigus tõuseb südame löögisagedus ja hingamissagedus märkimisväärselt ning tekib hingeldus, näiteks:
— Kiiretempoline jooks
— Sõudmine
— Kiiretempoline suusatamine
— Kardiotreening
— Hüppenööriga hüppamine
— Spinning
Liigu ja ole aktiivne!
Liikumine aitab:
— ennetada südame-veresoonkonna haigusi, insulti, diabeeti;
— vähendada depressiooni ja ärevuse riski ning leevendada nende sümptomeid;
— parandada meeleolu;
— parandada kognitiivseid oskusi (nt mõtlemine, õppimine, otsustamisvõime jt);
— parandada une kvaliteeti;
— parandada üldist enesetunnet;
— ennetada kukkumisi või vähendada kukkumisohtu;
— hoida kehakaalu kontrolli all;
— parandada füüsilist võimekust.
Kui palju ma pean liikuma?
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab kroonilistele haigetele ja liikumispuudega inimestele nädalas teha:
— 150–300 minutit mõõdukat aeroobset tegevust
või
— 75–150 minutit intensiivset aeroobset tegevust
— vähemalt kaks korda jõuharjutusi
— vähemalt kolm korda tasakaaluharjutusi
Samuti vähendada istumisaega päeva jooksul ning teha tihti liikumispause!
Mis tähendab mõõdukas aeroobne tegevus?
Füüsiline tegevus, mille käigus tõuseb südame löögisagedus ja hingamissagedus, kuid hingeldust ei teki, näiteks:
— Mõõdukas või kiires tempos kõnd
— Jalgrattasõit
— Ujumine
— Tantsimine
— Treeningmatil harjutuste tegemine
Mis tähendab intensiivne aeroobne tegevus?
Füüsiline tegevus, mille käigus tõuseb südame löögisagedus ja hingamissagedus märkimisväärselt ning tekib hingeldus, näiteks:
— Kiiretempoline jooks
— Sõudmine
— Kiiretempoline suusatamine
— Kardiotreening
— Hüppenööriga hüppamine
— Spinning
Liigu ja ole aktiivne!
Allikas: Maailma Tervise Organisatsioon